FINANTSNÕUSTAMINE

Fikseeritud või muutuva (ujuva) intressiga laen - kumba eelistada?

1. Ujuvad intressimäärad muutuvad suures plaanis korrelatsioonis majandustsükliga.

Kui ettevõtte rahavood kulgevad vastavuses majandustsükliga, siis enamasti on mõistlikum laenu- või liisingukohustuste intresse tasuda ujuva ehk muutuva intressimäära alusel. Kui majandusel läheb hästi, tõusevad ka intressimäärad ja vastupidi.Parematel aegadel suurenevad tulud ei lase kasvavatel intressikuludel probleeme tekitada ning halvematel aegadel vähenevad vähenevate tulude kompensatsiooniks ka intressikulud.

Kui ettevõtte rahavood ei kulge vastavuses majandustsükliga, siis maksab kaaluda kohustuste sidumist fikseeritud intressimääradega. Kahtlemata tuleb seejuures uurida, millised on hetkel pakutava fikseeritud intressimääraga raha hind (intressitase) ning hinnaootused tuleviku osas (seda teemat käsitleb artikli punkt 4).

2. Kui elukriitiline on ettevõttele intressikulude suurus ja nende muutumine?

Tee enne kohustuste võtmist erinevate hüpoteetiliste laenugraafikutega finantsprognoose. Analüüsi maksevõimet erinevate intressimäärade, laenu suuruste ja pikkuste taustal. Väiksemate ning lühemateks perioodideks võetud kohustuste teenindamise kulud on intressitasemete muutustele kõige vähem tundlikud. Kuldreegel on, et peaksid laenu suutma ilma igasuguste probleemideta teenindada ka siis, kui tänase päeva intressitasemele peaks lisanduma 2-3%. Teine kuldreegel on, et maksevõimet tuleb analüüsida kassapõhiselt ehk reaalsete rahavoogudega, mitte tekkepõhise kasumiga võrreldes.

Peamine küsimus ei seisne madalas intressitasemes või intressikulude kogusummas, vaid eesmärgis, et võetud kohustusi suudetaks (põhiosa + intressid) teenindada kogu kohustuse kestuse vältel. Probleemse kohustusega kaasnevad viiviseintressid on enamasti väga kõrged ja suurendavad laenukulusid hüppeliselt. „Lisaboonusena" suureneb ettevõtte riskisus krediteerijate ja tarnijate silmis. Kui peaks tekkima vajadus täiendavate laenude järele, siis nende saamisega tuleb tõenäoliselt raskusi ning pakutud intressitase on niikuinii turul pakutava kõrgemast otsast. Finantsküsimustes pädev tarnija võib raskuste perioodil piirata ettevõtte krediidilimiite.

Pingelise rahavoo puhul kaalu fikseeritud intressidega laenulepinguid. Intressitüübi valik on eelkõige riskide maandamise teema, mitte „kumb on odavam" teema.

3. Arvesta laenuga kaasnevate ja potentsiaalselt kaasnevate kuludega.

Kui kaalud laenu võtmist, siis kaalu, kas elu võib tuua muutusi ning kas võib osutuda vajalikuks lepingu tingimusi muuta? Üldjuhul lepingu ühe tingimuse muutmise taotlemisel avanevad muudatusteks ka teised lepingutingimused, sealhulgas on muutusteks avatud intressi suurus ja selle kujunemise alused. Mängi oma ärist tulenevad võimalikud stsenaariumid läbi nii ujuva kui ka fikseeritud intressidega pakutavate lepingutingimuste taustal. Võrdle erinevate krediidiasutuste tingimusi ja kauple enne lepingu sõlmimist aktiivselt nende detailide üle, mis on sulle olulised. Näiteks kui lepingus pole käsitletud laenu ennetähtaegse tagasimakse võimalust ja protseduuri, siis sellealane hilisem soov eeldab enne teoks saamist lepingutingimuste muutmist mõlema poole vabal tahtel.

Fikseeritud intressidega lepingute tingimusi ei taha krediteerijad laenuperioodi kestel muuta. Muutuva intressiga laenugraafikute puhul nõustutakse täiendavate tasudeta ennetähtaegsete tagasimaksetega paremal meelel. Põhjus on asjaolus, et teoorias hangib krediidiandja fikseeritud intressiga laenu andmiseks endale eelnevalt fikseeritud intressiga laenuressursi ning peaks lepingu muutmiseks (sh intressitüübi muutmiseks) esmase võlausaldajaga omakorda kokkuleppele jõudma. See toob kaasa lisakulusid ja kulud üritatakse jätta selle osapoole kanda, kes mitut osapoolt siduvat kokkulepet erakorraliselt muuta tahab. Praktikas seisneb pangandus enamasti siiski lühiajaliselt sisselaenatud ja pidevalt refinantseeritavate ressursside (klientide lühiajalised hoiused ja teiste pankade lühiajalised laenud) pikaajalises väljalaenamises ning igale lõppkliendile fikseeritud intressiga antud laenulepingu kõrvale ei ole panna samas summas fikseeritud intressiga raha panka toonud laenu- või hoiuselepingut. Vaatamata sellele on fakt, et fikseeritud intressiga antud laenude lõpetamine on kallim.

Püüa uute laenulepingu(te) tingimuste kokkuleppimise või olemasolevate muutmise läbirääkimised ajastada sellele hetkele, mil oled laenuandja silmis oluline klient. Ärid on enamasti tsüklilised ja/või sesoonsed ning ettevõtete atraktiivsus ajas muutuv. Ettevõtte atraktiivsus krediteerijatele silmis suureneb enamasti korrelatsioonis laenukoormuse vähenemisega. Kui sellega kaasneb püsiv positiivne põhitegevuse rahavoog, hea likviidsus ning korrektne kohustuste teenindamise ajalugu, siis oled kauplemiseks heal positsioonil.

4. Vaata millised on turul hetke intressimäärad ning ootused tuleviku osas.

Kui intressimäärad on madalal ja turg ootab nende tõusu, siis maksab kaaluda fikseeritud intressidega lepinguid. Kui intressid on kõrgel ning ootused on pigem nende alanemise suunas, siis maksab kaaluda ujuvate intressidega laenulepingute sõlmimist.

Raske on üheselt öelda, mis on „kõrge“ ja mis on „madal“ intress. Need hinnangud muutuvad ajas koos majanduskeskkonnale antava hinnanguga. Meil kasutatakse muutuva intressimäärana kõige enam Euroopa majandusruumis levinud Euribori. Tulevikuootusi ujuva intressimäära liikumiste osas väljendavad muu turuinfo kõrval Euribori SWAPd¹. Lihtsaim viis intressitasemete tulevikuootuste osas aimu saada on uurida ja kõrvutada erinevate rahandusanalüütikute ootusi tuleviku intressitasemete osas.

Euribor on ajas muutuv keskmine intressimäär, millega Euroopa kõrge reitinguga pangad on omavahelisel rahaturul nõus üksteisele eurodes laenama/hoiustama. Mõiste Euribor võeti kasutusele koos euro sünniga 1998. aasta eelviimasel päeval. Euribori väärtuse muutumist mõjutab peamiselt Euroopa Keskpanga euroala majanduse stabiilsuse hoidmisele suunatud rahapoliitika. Täpsemalt intressimäärade poliitika, millega Euroopa Keskpank on nõus ise pankadele raha laenama või nende poolt enda juures hoiustatud rahale intresse maksma. Euroopa Keskpank on pankade jaoks tähtsaim ning pisut utreerides põhjatu rahapada laenamiseks ja alati turvaliseim koht vaba raha hoiustamiseks. Ta on pankade jaoks eelistatuim tehingupartner. Väiksed pangad või väikseid summasid keskpangast laenata/hoiustada ei saa, mistõttu toimib ka pankade omavaheline laenuturg, kus ringleb muuhulgas palju keskpangast pärit raha. Seetõttu kui keskpank tõstab/langetab oma intresse, siis ahelreaktsioonina tõusevad/langevad ka pankade omavahelise laenuturu intressid ehk muutuvad erinevate laenuperioodide Euribori väärtused.

Rusikareegel on, et kehvematel aegadel üritavad majandusruumide keskpangad madalate intressidega majandust elavdada ning ülekuumenemise ohu korral kõrgemate intressidega pidurdada. Elavnemist soodustab turul ringleva ja rahahulga suurendamine (madalad intressid), pidurdamist soodustab rahahulga vähendamine (kõrged intressid). Pankade lõppkliendid soovivad kokkuvõttes laenata ja laenavadki oma elu edendamiseks rohkem siis, kui raha on odav ning maksavad laene rohkem tagasi või piiravad laenamist siis, kui intressid on kõrged. Suurem rahahulk turul omakorda kasvatab inflatsiooni, väiksem kahandab. Euroopa Keskpank üritab euroalal hoia inflatsiooni 2% ümber. Kuna rahaturg reageerib muutustele viitega ning ahel raha algallikast lõppkasutajani on pikk, siis intressitasemete reguleerimine on keerukas ja vastutusrikas. Kõrvaloleval graafikul on toodud kuue kuu Euribori muutuste ajalugu alates intressiindeksi loomisest (1999) kuni tänaseni.

Euribori käitumist mõjutavad lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitikale siiski ka arengud mujal maailmas, sest kapital riigipiire suurt ei tunnista, ning voolab sinna, kus parasjagu kasulikum on. Kuid Euroopa Keskpanga roll on meile kättesaadava laenuraha osas siiski kõige olulisem. Turul kujunenud Euribori (Euro Interbank Offered Rate) väärtust koos sama temaatikaga seotud indeksite Eonia (Euro OverNight Index Average), Eurepo ning Eonia SWAP Index väärtusi  arvutab igal pangapäeval Belgias paiknev organisatsioon Euribor-EBF.

Lisaks Euriborile eksisteerib palju teisi intressiindekseid. Kui Euribor on tähtsaim euros antavate lühiajaliste laenude indikaator, siis muude valuutade osas on Euroopas tähtsaim indikaator Londoni rahaturul kümnes erinevas valuutas arvutatav LIBOR (London Interbank Offered Rate). Esmakordselt 1986. aastal arvutatud LIBOR on kujunenud üheks maailma tähtsaimaks lühiajaliste laenude intressiindeksiks. Eestis laenates kohustuste sidumisel muutuva intressimääraga palju valikuid ei ole.

¹Intressimäära SWAP on tehing, mille abil on võimalik kokkulepitavaks tulevikuperioodiks vahetada ujuva intressimääraga kohustusest tulenevad maksed fikseeritud intressimääraga maksete vastu. Euribori SWAPe väljendab Eonia SWAP Index.